I. Font ja suurus: lihtsa loetavuse tagamine
1. Minimaalse fondi kõrguse nõuded: sildil olev tekst peab olema selgelt loetav. Kohustusliku sisu (nt keemilised nimetused, ohulaused ja signaalsõnad) fondi kõrgus ei tohiks üldjuhul olla väiksem kui 1,8 mm. Mõned standardid soovitavad, et põhiteave (nt nimed ja signaalsõnad) ei oleks väiksem kui 2 mm või suurem.
2. Erijuhtudel lubatud kohandused: kui sildi ala on väike, saab fondi suurust vastavalt vähendada, kuid see peab siiski olema tavaliste vaatamiskauguste juures selgelt loetav, eriti tagades, et hiina ja ingliskeelsed nimed on nähtaval kohal.
3. Soovitatav põhiteabe suur kirjasuurus: keemiline nimetus peaks asuma sildi ülaosas ja pika-kauguse nähtavuse tagamiseks on soovitatav fondi kõrgus olla vähemalt 8 mm. Riskitaseme kiireks hindamiseks tuleks ka signaalsõnad nagu "Oht" või "Hoiatus" olla paksus kirjas ja suurendatud.
II. Värv ja kontrast: visuaalse äratundmise täiustamine
1. Standardpiktogrammi värviskeem: GHS-piktogrammid peavad kasutama standardset valge tausta, musta kujutise ja punase äärisega värviskeemi, et tagada selge nähtavus isegi suitsuses, hämaras või kaugetes tingimustes.
2. Tugev kontrast teksti ja tausta vahel: tekstivärv peaks looma taustavärviga tugeva kontrasti, kasutades tavaliselt musta teksti valgel taustal. Vältige heleda{2}}teksti printimist heledale-värvilisele taustale.
3. Täiustatud piirituvastus: sildi ümber tuleb lisada must ääris, mille laius on suurem või võrdne 1 mm ja tühja alaga, mis on suurem kui 3 mm või võrdne piirist väljaspool, et vältida segiajamist muu pakenditeabega ja parandada üldist äratuntavust.
III. Prindikvaliteet ja materjalid: vastupidavuse ja kukkumise{1}}tagamine
1. Selge ja hägususeta printimine: kasutatavad trükimaterjalid peavad tagama selge teksti, täieliku graafika ning ilma varjundite, katkendlike joonte või pleekimiseta.
2. Veekindel, kriimustuskindel-ja kemikaalikindel: sildimaterjal peab olema veekindel, õli-kindel, rebenemiskindel ja keemiliselt vastupidav. Soovitatavad on vastupidavad materjalid, nagu PET, BOPP, sünteetiline paber või PVC.
3. Tugev nakkuvus ja vastupidavus: kasutage sobivaid liime (nagu akrüülliim, tugevad liimid), et tagada kindel nakkumine erinevate aluspindadega (metall, plastik, klaas) ja keskkondadega (niiske, madal temperatuur), ilma koorumata või jääke jätmata.
IV. Sildi paigutus ja suurus: lihtne vaadata ja tuvastada
1. Asetage silmapaistvasse kohta:
Tünnid ja pudelid: asetage silmapaistvale küljele.
Karbid: asetage otsa või küljele.
Kotid ja kimbud: Kinnitage nähtavasse kohta, vältides takistusi.
2. Minimaalse suuruse soovitus: üldiselt ei tohi sildi suurus olla väiksem kui 10 cm × 10 cm. Konteinerite suuruse järgi saab kohandada, et tagada kogu teabe täielik kuvamine ja hõlpsasti loetavus.
3. Vältige teabe takistamist. Sildid ei tohi olla kaetud muude märgiste, pitserite ega pakenditega. Vältige siltide kinnitamist kergesti kuluvatele kohtadele, nagu pudelikorgid ja õmblused.
V. Sisu paigutus: selge loogika ja põhipunktide esiletõstmine
1. Selge teabehierarhia: korraldage teave järgmises järjekorras: "Keemiline nimetus → Piktogramm → Tunnussõnad → Ohulause → Ettevaatusabinõud → Tarnija teave", järgides lugemisharjumusi.
2. Silmapaistev ja selge nimi: keemiline nimetus tuleb panna sildi ülaossa, suurimas kirjas, paksus kirjas ja täpselt sama, mis ohutuskaardil oleva nimega.
3. Vältige segadust tekitavat teavet: erinevad märgised (nt transpordimärgised ja keskkonnamärgised) võivad koos eksisteerida, kuid ohutusmärgised peavad olema sõltumatud ja selged, ilma et aitaks segamini esmast ja teisest teavet.
